Õppeekskursioon Rakverre 21.mail 2015

Tänavune kevadekskursioon viis meid Rakverre Politseimuuseumisse ja sealt edasi Lääne-Viru maakonna  ühe pärli-Palmse mõisa vaatamisväärsuste juurde. Seekord jäi meil Rakvere  linnuse juures küll käimata, sest ilm oli vilu ja vihma sadas, aga sealt edasi läks aina selgemaks ja ka soojemaks.

Kõigepealt tutvustati meile  meetodit, kuidas pahategijaid tuvastada, selleks kasutatakse fotorobotit. Proovisime meiegi  selle roboti abil Ken- Martteniga sarnast pilti kokku saada.

Kas tuli sarnane?

Lisaks saime veel proovida, kuidas on tõtt rääkida valedetektori  all,  reaktsioone oli võimalik näha arvutiekraanilt seinal, mõnel lapsel on nii "paks nahk", et ei mõju miski, ka siis kui hakatakse piinlikke küsimusi esitama, aga teisel jälle lähevad  graafikujooned lausa kuristiku mõõtmelisteks ainuüksi klemmide külge panekust, ilma et midagi küsitudki veel oleks.

Edasi liikusime liikluse temaatikasse. Saime teada, et  tavalise koolilapse raskus muutub 3- tonniseks auto kokkupõrke hetkel, kui kiirus on umbes 50 km/h. Nii et turvavöö on endiselt elupäästja! Saime veel enda reaktsioonikiirust proovida ning katsetada  alkoholiuimas inimese olekut, kui vaatasime maailma läbi "joodiku prillide"- mööda maasolevat joont kõndimine küll ei õnnestunud.




 Kõik 24 last  1.-4.klassist mahtusid nurgakongi ära ja läksid sinna vabatahtlikult, ilma midagi korda saatmata.

Rahutumate tegelaste vastu tuleb märulipolitsei varustust kasutada.

Selles toas saime teada, kuidas  sõrmejäljed igaühel välja näevad ja kuidas politseil neist abi on.

Siin aga võimalus näha, kuidas turvameestel tuleb jälgida kaamerapilte lausa kümnetest monitoridest korraga.

Siin aga saime olla kiirusemõõtja politseiniku rollis-politseimuuseumi ees sõitsid kõik juhid lubatud kiirusega.

Koolilõuna Kadrina Keskkoolis, mille juures asub ka ainukene eesti keelele pühendatud ausammas.

On sul meeles, mis on ausambal kirjas......

SÕNA  S_ _ _

Jõudsime Palmse mõisa.

Tõeline õuduste tuba, kus mõnel lapsel närv ei pidanud vastu, sest mõisaproua -hüüdnimega Betsy, andis endast igal sammul märku, küll tulede vilgutamise, küll veinipokaali lõhkumisega...

Siin aga haruldus pea 200 aasta tagant- orkestrioola, ehk kodune muusikakeskus või  plaadimängija eelkäija- töötas ja mängis sellist lõbusat kõrtsimuusikat.

Mõisa miljööga läheb hästi kokku raudrüütel, kes(mis) on saadud ajutiselt eksponeerimiseks meie esivägilaselt Barutolt.

Kleidid on küll imetlusväärsed, aga kas ka mugavad, ainuüksi alusseelik kaalub 4 kilogrammi.

Palmihoone oma troopiliste ja haruldaste taimedega.

Sepp oma valduse ukse ees.

Täpsusviskeid harjutati ikka sepa tehtud riistadega- kirveste ja  odataoliste nugadega.

Pärast sepikoda ja pargiala külastust võtsime juba suuna  uuesti Rakvere peale, et  enne koduteed mõned eurod ka kohalikus Põhjakeskuses kulutada ja natuke maiustada.